sábado, 14 de maio de 2016



KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1. Antesedente
Iha nasaun ida ema hotu hakarak hetan moris di’ak no haksolok, maibé atu hetan moris di’ak, tenke iha rekursu umano ne’ebé sufisiente hanesan, hetan edukasaun ne’ebé mak sufisiente. Tanba ne’e, atu hetan rekursu umano ne’ebé di’ak no haree husi garantia kualidade edukasaun, hodi garantia esperansa sira ne’e hotu, guvernu iha obrigasaun atu tau atensaun maka’as ba iha setór sira hotu espesiál liu ba Ministériu Edukasaun ne’ebé nu’udár orgaun responsavél ba área edukasaun, tanba edukasaun hanesan komponente ida ne’ebé mak importante tebes iha nasaun ida. Bainhira iha nasaun ida edukasaun fraku maka nasaun refere sei hetan difikuldade atu desenvolve-an.
Timor Leste hanesan nasaun ida ne’ebé mak fóin ukun an iha dekada ida, tan ne’e setór edukasaun sei limitadu tebes hanesan: ninia funsionáriu públiku sira barak mak sei remata de’it ho nível edukasaun sekundáriu nian, ne’e duni presiza tebes investe makas iha setór edukasaun hodi kapasita ninia funsionáriu sira. Atu hetan rekursu umano ne’ebé mak kualidade presiza tebes, tanba edukasaun ho kualidade hanesan fatór importante no prinsipál hodi fórma (eduka) ema sai kualidade.
Sorin seluk, edukasaun iha Timor Leste sai xave principál ba dezenvolvimentu nasaun no estadu. Iha mundu ohin loron, futuru nasaun determina mós husi sistema globalizasaun no mós mudansa siensia. Edukasaun mak sai inspirasaun ba siensia, tanba ne’e, governu no estadu Timor Leste uza maneira fó direitu ba sidadania atu assesu ba edukasaun, tantu eskola secundária jeral ka eskola secundária privadu. Hatu’ur ona iha konstituisaun RDTL artigo 59 kona ba Edukasaun no Kultura, alinea 1 (ida) hateten katak Estadu rekoñese no garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, nune’e mós harii sistema ensinu báziku universál, obrigatóriu no wainhira bele, gratuitu hanesan lei haruka.
Bazeia ba teoria, (Ralp Tyler ho Arikunto,2011:3), katak alternativa ida atu hasa’e kualidade edukasaun  maka liu husi avaliasaun aprendizajen, intermus  professór/a durante  halao nia knár ba prosesu aprendizajen atu atinji metas kualidade edukasaun. Iha prosesu hanorin nia laran avaliasaun hanesan prosesu rekoilla dadus ne’ebé hala’o husi professór/a sira atu hatene dezempeñu  alunus sira I liu-liu atu hare objetivu aprendizajen ne’ebé estudante sira atinji ona, nune’e bele fórma rekursu humanu ne’ebé  ho kualidade no diak ba futuru.
Karik avaliasaun  ne’e iha relasaun ho edukasaun maka avaliasaun edukasaun iha konseitu rua, tan ne’e matenek nain Sudijono(1996:2) fó hanoin, kona ba avaliasaun edukasaun hanesan tuir mai ne’e :
1)      Prosesu ka aktividade aprendizajen ne’ebé atinji ona atu hasa’e kualidade edukasaun, kompara ho objetivu ne’ebé determina durante prosesu aprendizajen.
2)      Esfórsu ne’ebé atu avalia (feed back) alunus sira durante prosesu aprendizajen, atu hasa’e kualidade edukasaun liu husi prosesu aprendizajen ne’e ho diak. Konkluzaun katak avaliasaun edukasaun hanesan prosesu sistematika ida atu halo medida, analisa, intrepreta no dezenvolve atu atinji objetivu prosesu aprendizajen.
Wasty fó hanoin (2003) katak, alunus sira iha koñesimentu ka hetan rezultadu estudu  di’ak wainhira hetan motivasaun ne’ebé forte husi mestre/a sira durante prosesu aprendizajen.
(Rochman Natawidjaja no  L.J.Moleong, 1979:11) hateten katak mestre sira atu hasa’e motivasaun ba alunu  durante prosesu aprendizajen nia laran. Iha biban seluk alunu sira  tenke iha vontade no komitmentu atu estuda, nune’e hein katak rezultadu  ikus husi aprendizajen ne’e bele sai di’ak. Karik profssór/a sira la iha motivasaun ne’ebé fórte ba nia alunu sira iha prosesu aprendizajen mak rezultadu ikus ba  prosesu aprendizajen bele afeta ba alunu nia notas ka valór.
Tuir Biggs, (1994), katak professór/a sira fó  motivasaun  fraku ba nia alunu sira, bele  mós afeta ba prosesu aprendizajen i persija motivasaun nafatin, alunu sira  iha vontade atu estuda atu atinji objetivu aprendizajen no mós  hetan valór ka notas di’ak.  
(Nashar, 2004:11). alunu  hanoin ne’ebé konstrutivu, atu motiva nafatin ba nia alunu sira iha vontade atu estuda  materia  sira ne’ebé nia senti hanesan nesesidade lor-loron, signifika alunu iha motivasaun ne’ebé di’ak, tanba mestre sira motiva nafatin alunu sira depois  hahu prosesu aprendizajen.
Motivasaun aprendijazen hanesan iha parte rua liga ba malu. Aprendizajen katak  prosesu ida atu muda komportamentu no karakter alunu sira nian, ho nune’e hetan koñesimentu no abilidade atu sai di’ak liu-tan. No motivasaun  hanesan prosesu aktividade ida atu  motiva wainhira sedauk iha koňesimentu klean .
Atkinson no Feather iha Wasty Soemanto (1989:189) hateten bainhira alunu sira hetan motivasaun hanorin fórte liu iha aprendizajen, nune’e bele alunu sira  iha  vontade no komitmentu atu estuda, profssór/a sira fó exérciciu ka prova diáriu ba nia alunu sira fasil atu resposta  ho konkretu.
Ho teoria hirak iha leten, mak peskizadór iha hanoin atu peskiza problema ne’ebé akontese iha eskola, kona-ba avaliasaun  hanorin professór/a sira no Motivasaun estudu Alunu. Nune’e mós, peskizadór halao entrevista direitamente  alunu ida ho naran “Jacinto Dias” afirma, katak, ami nian mestri/a sira hanorin dala barak avaliasaun  mai ami nia estudu la hare husi ami nia kompartamentu, partisipasaun aula no mós la hare’e husi ami nian abilidade inklui mós ami nian apontámentu, nune’e mós ami nian mestri/a sira la motivasaun ruma atu simpatia ninia materia depois prosesu aprendizajen hahu maibe ami nian mestri/a sira tama aula fó hela apontámentu ami hakerek deit i laiha esplikasaun ruma,entaun  senti baruk no laiha vontade atu estuda ho di’ak, fatór ida ne’e bele afeta ba ha’u nian valór ka notas husi ezame periodu nian.
 Bazeia ba deskrisaun problema hirak iha leten, mak eskritór sente interesante tebes atu realiza peskiza ida ho títlu “Influénsia Avaliasaun Ensinu Professór/a sira Ba Motivasaun Estudu Alunu 110 Ano iha Ensino Secundário Geral No. 01  Lautém  Tinan Hanorin 2016.

1.2.Objetivu Peskiza
Objetivu ne’ebé mak atu atinji liu husi peskiza ida ne’e mak atu analiza no buka hatene kona-ba iha ka lae influénsia ne’ebé signifikativu entre Avaliasaun Ensinu  professór/a sira ba Motivasaun  Estuda Alunu 110 Ano iha Ensinu Secundário Público No.01 Lautém Tinan Hanorin 2016”
1.3.Benefísiu Peskiza
Rezultadu ne’ebé hetan liu-husi peskiza ida ne’e ho esperança bo’ot katak bele fórnese benefísiu ba:
1.      Professór/a manorin matéria nu’udar ezekutadór hanorin ne’ebé sai ninia knár prinsipál hanesan edukadór no orientadór ba ninia alunu sira. Ho ezisténsia rezultadu estudu ida ne’e, hein katak  professór/a sira bele observa, implementa, no iha kualidade liu husi Avaliasaun Ensinu professór/a atu motiva  seriu liu tan alunu sira nian estudu
2.      Sai hanesan referênsia ida ba peskizadór atu aumenta nia kuňesimentu ba futuru.
3.      Sai hanesan referênsia ba peskizadór seluk atu aumenta nia kuňesimentu siéncia.
4.      Sai hanesan mós kontribuisaun ideia ida iha mundu edukasaun nian.
1.4.Limitasaun Problema
Relevante ba limitasaun tempu,  referensia, potensial (tenaga), financial no kapasidade hakerek, maka hakerek nain halo limitasaun problema ne’e mak  influensa husi Avaliasaun Ensinu  professór/a sira ba Motivasaun  Estuda alunu 110 Ano iha Ensinu Secundário Públicu No.01 Lautém Tinan  Hanorin 2016”

Sem comentários:

Enviar um comentário