KAPITULU
I
INTRODUSAUN
1.1.
Antesedente
Iha nasaun ida ema hotu
hakarak hetan moris di’ak no haksolok, maibé atu hetan moris di’ak, tenke iha
rekursu umano ne’ebé sufisiente hanesan, hetan edukasaun ne’ebé mak sufisiente.
Tanba ne’e, atu hetan rekursu umano ne’ebé di’ak no haree husi garantia
kualidade edukasaun, hodi garantia esperansa sira ne’e hotu, guvernu iha
obrigasaun atu tau atensaun maka’as ba iha setór sira hotu espesiál liu ba Ministériu
Edukasaun ne’ebé nu’udár orgaun responsavél ba área edukasaun, tanba edukasaun
hanesan komponente ida ne’ebé mak importante tebes iha nasaun ida. Bainhira iha
nasaun ida edukasaun fraku maka nasaun refere sei hetan difikuldade atu
desenvolve-an.
Timor Leste hanesan nasaun
ida ne’ebé mak fóin ukun an iha dekada ida, tan ne’e setór edukasaun sei
limitadu tebes hanesan: ninia funsionáriu públiku sira barak mak sei remata
de’it ho nível edukasaun sekundáriu nian, ne’e duni presiza tebes investe makas
iha setór edukasaun hodi kapasita ninia funsionáriu sira. Atu hetan rekursu umano
ne’ebé mak kualidade presiza tebes, tanba edukasaun ho kualidade hanesan fatór
importante no prinsipál hodi fórma (eduka) ema sai kualidade.
Sorin seluk, edukasaun iha Timor Leste sai xave
principál ba dezenvolvimentu nasaun no estadu. Iha
mundu ohin loron, futuru nasaun determina mós husi sistema globalizasaun no mós
mudansa siensia. Edukasaun mak sai inspirasaun ba siensia, tanba ne’e, governu no
estadu Timor Leste uza maneira fó direitu ba sidadania atu assesu ba edukasaun, tantu eskola secundária jeral ka eskola secundária
privadu. Hatu’ur ona iha konstituisaun
RDTL artigo 59 kona ba Edukasaun no Kultura, alinea 1 (ida) hateten
katak Estadu rekoñese no garante
sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, nune’e mós harii sistema
ensinu báziku universál, obrigatóriu no wainhira bele, gratuitu hanesan lei
haruka.
Bazeia ba
teoria, (Ralp Tyler ho Arikunto,2011:3), katak alternativa ida atu hasa’e
kualidade edukasaun maka liu husi avaliasaun
aprendizajen, intermus professór/a
durante halao nia knár ba prosesu
aprendizajen atu atinji metas kualidade edukasaun. Iha prosesu hanorin nia
laran avaliasaun hanesan prosesu rekoilla dadus ne’ebé hala’o husi professór/a
sira atu hatene dezempeñu alunus sira I
liu-liu atu hare objetivu aprendizajen ne’ebé estudante sira atinji ona, nune’e
bele fórma rekursu humanu ne’ebé ho kualidade
no diak ba futuru.
Karik
avaliasaun ne’e iha relasaun ho
edukasaun maka avaliasaun edukasaun iha konseitu rua, tan ne’e matenek nain Sudijono(1996:2)
fó hanoin, kona ba avaliasaun edukasaun hanesan tuir mai ne’e :
1) Prosesu
ka aktividade aprendizajen ne’ebé atinji ona atu hasa’e kualidade edukasaun, kompara
ho objetivu ne’ebé determina durante prosesu aprendizajen.
2) Esfórsu
ne’ebé atu avalia (feed back) alunus sira durante prosesu aprendizajen, atu
hasa’e kualidade edukasaun liu husi prosesu aprendizajen ne’e ho diak.
Konkluzaun katak avaliasaun edukasaun hanesan prosesu sistematika ida atu halo
medida, analisa, intrepreta no dezenvolve atu atinji objetivu prosesu aprendizajen.
Wasty
fó hanoin (2003) katak, alunus sira iha koñesimentu
ka hetan rezultadu estudu di’ak wainhira
hetan motivasaun ne’ebé forte husi mestre/a sira durante prosesu aprendizajen.
(Rochman
Natawidjaja no L.J.Moleong, 1979:11)
hateten katak mestre sira atu hasa’e motivasaun ba alunu durante prosesu aprendizajen nia laran. Iha
biban seluk alunu sira tenke iha vontade
no komitmentu atu estuda, nune’e hein katak rezultadu ikus husi aprendizajen ne’e bele sai di’ak. Karik
profssór/a sira la iha motivasaun ne’ebé fórte ba nia alunu sira iha prosesu
aprendizajen mak rezultadu ikus ba prosesu aprendizajen bele afeta ba alunu nia
notas ka valór.
Tuir
Biggs,
(1994), katak professór/a sira fó
motivasaun fraku ba nia alunu
sira, bele mós afeta ba prosesu
aprendizajen i persija motivasaun nafatin, alunu sira iha vontade atu estuda atu atinji objetivu
aprendizajen no mós hetan valór ka notas
di’ak.
(Nashar,
2004:11). alunu hanoin ne’ebé konstrutivu, atu motiva nafatin
ba nia alunu sira iha vontade atu estuda
materia sira ne’ebé nia senti
hanesan nesesidade lor-loron, signifika
alunu iha motivasaun ne’ebé di’ak, tanba mestre sira motiva nafatin alunu sira depois hahu prosesu aprendizajen.
Motivasaun
aprendijazen hanesan iha parte rua liga ba malu. Aprendizajen katak prosesu
ida atu muda komportamentu no karakter alunu sira nian, ho nune’e hetan koñesimentu no abilidade
atu
sai di’ak liu-tan. No motivasaun hanesan prosesu aktividade ida atu motiva wainhira sedauk iha koňesimentu klean .
Atkinson
no Feather iha Wasty Soemanto (1989:189) hateten bainhira alunu sira hetan motivasaun hanorin fórte liu iha
aprendizajen, nune’e bele alunu sira iha
vontade no komitmentu atu estuda, profssór/a
sira fó exérciciu ka prova diáriu ba nia alunu sira fasil atu resposta ho konkretu.
Ho teoria hirak iha leten, mak peskizadór iha hanoin atu peskiza problema ne’ebé
akontese iha eskola, kona-ba avaliasaun hanorin professór/a
sira no Motivasaun estudu Alunu. Nune’e mós,
peskizadór halao entrevista direitamente alunu ida ho naran “Jacinto
Dias” afirma, katak, ami nian mestri/a sira hanorin dala
barak avaliasaun mai ami
nia estudu la hare husi ami nia kompartamentu, partisipasaun aula no mós la
hare’e husi ami nian abilidade inklui mós ami nian apontámentu, nune’e mós ami
nian mestri/a sira la motivasaun ruma atu simpatia ninia materia depois prosesu
aprendizajen hahu maibe ami nian mestri/a sira tama aula fó hela apontámentu
ami hakerek deit i laiha esplikasaun ruma,entaun senti
baruk no laiha vontade atu estuda ho di’ak, fatór ida ne’e bele afeta ba ha’u
nian valór ka notas husi ezame periodu nian.
Bazeia ba deskrisaun problema hirak iha leten,
mak eskritór sente interesante
tebes
atu realiza peskiza ida ho títlu “Influénsia Avaliasaun Ensinu Professór/a sira Ba Motivasaun Estudu Alunu 110 Ano iha Ensino Secundário Geral No. 01 Lautém Tinan Hanorin 2016.”
1.2.Objetivu
Peskiza
Objetivu ne’ebé mak atu atinji liu husi peskiza ida ne’e mak atu analiza no buka hatene
kona-ba iha ka lae influénsia ne’ebé signifikativu entre Avaliasaun
Ensinu professór/a sira ba
Motivasaun Estuda Alunu 110
Ano iha Ensinu Secundário Público No.01 Lautém
Tinan Hanorin 2016”
1.3.Benefísiu Peskiza
Rezultadu ne’ebé hetan liu-husi peskiza ida ne’e
ho esperança bo’ot katak bele fórnese benefísiu ba:
1. Professór/a manorin matéria nu’udar ezekutadór hanorin ne’ebé sai ninia knár prinsipál hanesan
edukadór no orientadór ba ninia alunu sira. Ho ezisténsia rezultadu estudu ida ne’e,
hein
katak professór/a
sira bele observa, implementa, no iha kualidade liu husi Avaliasaun Ensinu professór/a atu
motiva seriu liu tan alunu sira nian estudu
2.
Sai hanesan
referênsia ida ba peskizadór atu aumenta nia kuňesimentu ba futuru.
3.
Sai hanesan
referênsia ba peskizadór seluk atu aumenta nia kuňesimentu siéncia.
4.
Sai hanesan mós
kontribuisaun ideia ida iha mundu edukasaun nian.
1.4.Limitasaun
Problema
Relevante ba limitasaun tempu, referensia, potensial (tenaga), financial no
kapasidade hakerek, maka hakerek nain halo limitasaun problema ne’e mak influensa husi Avaliasaun
Ensinu professór/a sira ba
Motivasaun Estuda alunu 110
Ano iha Ensinu Secundário Públicu No.01 Lautém
Tinan Hanorin 2016”
Sem comentários:
Enviar um comentário